Eesti rändkivid
Rändkivid, mis on eelkõige seotud liustike toimega ja Eestis tavalised nii maapinnal kui setteis, on Herbert Viidingu järgi võõra päritoluga kristalsed kivimid, mis siin aluspõhjana ei paljandu. Siiski, Põhja-Eestist pärit lubjakivid ja dolomiidid Lõuna-Eesti maastikel on tegelikult ka rändkivid ja nõndasamuti Soome lahes Neugrundi meteoriidikraatrist lahtimurtud kivid. Selles raamatus räägitakse rändkivide tekkest ja transpordist, levikust, põhilistest rändkivide kivimitüüpidest ning mis on juhträndkivid. Samuti leiab trükisest peamiste Eesti rändkivide lühikirjeldused, lisaks ülevaatliku selgituse kivimite tekkimisest ja koostisest. Koos rändrahnude uurimisega läbi sajandite on neid hakatud mitmekülgselt väärtustama ja kaitsma ning selleski raamatus on esitatud mõistmaks nende olulisust nii teaduslikust kui kultuurilisest aspektist lähtuvalt mõned huvitavad rändrahnud Põhja-Eestist.
Neugrundi bret¨a + Graniit + Rabakivi
Rändkivid kui tulnukad
Juba XIX sajandi teadlased, kes panid aluse mandrijäätumise teooriale, kinnitasid, et Eesti alalt leitud võõraste kristalsete kivimite kodumaaks on Soome ning rändrahnud kanti liustike poolt meie aladele. Eestis olevad rändkivid on kantud 100-500 km kaugusele oma avamusalalt. Soome teadlase J. J. Donneri väitel on viimase jääaja liustik Soomest toodud rändkivid viinud kuni 700 km kaugusele, ulatudes Paleozoiliste kivimite avamuse põhjapiirilt Soome lahes viimase jäätumise piirini Leedus.
Teke ja transport
Liustik on nagu elus keha, mis liigub. Liustik liigub raskusjõu ehk gravitatsiooni poolt tekitatud rõhu mõjul, sõltuvalt pealispinna kallakusest. See liikumine võib toimida libisemise või aeglase roomamisena. Liikumise käigus liustik kulutab maapinda, haarates pinnasest liustikujäässe mitmesuguse suurusega kivimiosakesi, mis satuvad liustikku tänu aluspõhja ebatasasustest põhjustatud rõhu ja temperatuuri muutustele.
Kuidas toimub suurte rändrahnude edasikanne?
Arvatakse, et neid kantakse liustiku poolt jäässe külmunult, nagu seda oletatakse toimuvat ka ülisuurte rändpangaste puhul. Tõenäoliselt suurte rahnude ja pangaste asend liustikus oluliselt ei muutu, samal ajal kui peen materjal võib üksteisega põrkuda, pöörelda ja korduvalt oma asendit muuta. Eestist leitud suurtel rändrahnudel ei ole otseseid liustikuerosiooni jälgi - jääkriime jms, mis viitab sellele, et nad kandusid edasi mitte mööda aluspõhja, vaid kõrgemal. Mandrijää sulamisel ladestusidki liustiku poolt kantud rahnud mandrijää põhisettesse - moreeni. Edasiste geoloogiliste protsesside käigus kulutati ümbritsevad setted ning rahnud jäid ilmestama meie maastikku iseseisvate maastikuelementidena ning Eestit on õigusega nimetatud gigantsete rändkivide maaks. Herbert Viidingu järgi on ligi 90% Euroopa jäätumisalal levivatest hiidrahnudest (ümbermõõt üle 25 m või suurim läbimõõt üle 10 m) koondunud Eestisse.
Majakivi Jumindal
Juhträndkivid
Rändkivide seas on mõned erilised hästi äratuntavad piiratud avamusel esinevad kivid, mida hakati nimetama juhträndkivideks. Ühendades nende avamus- ja levikuala, saadakse lõunasse kaarjalt laienevad levikulehvikud, mis näitavad mandrijää liikumise üldist suunda. Järelikult, viimasel jääajal Eestis liikus liustik kas loodest kagusse või põhjast lõunasse, sõltuvalt liustiku paksusest ja jäätumiskeskuse asendist.
Juhträndkivide levikukaart
Miks rändkive väärtustada ja kaitsta?
Just tänu rändkivide uurimisele töötati välja jäätumisteooria. Esimesena selgitati realistlikult Alpi rändkivide pärinemist. Nimelt väitis James Hutton 1795. aastal, et aegu tagasi on Alpide nõlvu katnud märksa suuremad ja ulatuslikumad liustikud kui meie päevil ning need on kandnud mäestikke ümbritsevatele tasandikele suuri rändrahne. Niisiis, rändkivide uurimine aitab selgitada mandrijää liikumissuundi, purdmaterjali transporti ja settimist liustiku sees ja all ning pinnavormide teket. Rändkivide abil on täpsustatud Läänemere geoloogilist ehitust. Nende levikut kasutatakse maavarade otsimisel. Üsna üllatavale tulemusele viis Põhja-Saksamaalt leitud Eestist ja Läänemere põhjast pärit rändkivides olevate mikrokivististe uurimine...
Helmerseni Kaarnakivi - Bauerti Kaarnakivi