Saaremaa pangad
Raamatus kirjeldatakse Saaremaal ja Muhumaal esinevaid panku ja neis paljanduvaid kivimeid ja leiduvaid kivistisi. Selgitatakse pankade kujunemist ja settinud materjali päritolu Siluri ajastust.
Panga nägu sõltub neid moodustavate kivimite koostisest, kihilisusest, lõhelisusest, aga ka kivimikihtide lasumusest ning aluspõhja pealispinna reljeefist. Püstised seinad tekivad juhul kui panga moodustavad ühtlase tugevusega kivimid. Murrutuskulpad on iseloomulikud pankadele, millede alumise osa kivimid on vähem vastupidavad kui ülemise osa kivimid. Pankade väljanägeminegi on pidevalt muutuv. Nende ilmet mõjustavad tugevad tormid, millede puhul tõuseb veepinna tase ja suureneb lainete purustav jõud. Pangad on ulatuslikud paljandid, kus pikal rannalõigul on võimalik tundma õppida neis esinevaid kivimeid ja kivimites olevaid kivistisi. Kivimite iseloomu, nende horisontaal ja vertikaalsuunaliste muutuste järgi selgitatakse kunagises meres valitsenud tingimusi. Saaremaal, aga ka mujal Lääne-Eesti pankadel võib jälgida Siluri ajastul (416-443 miljonit aastat tagasi) eksisteerinud Paleobalti mere ja selle elustiku arengut.
Siluri ajastu
Siluri ajastu algas umbes 443 ja lõppes 416 miljoni aasta eest, kestes seega ligi 27 miljonit aastat. Silurit võib pidada pöördeliseks ajastuks Maa ajaloos, kuna Agueooni (Proterosoikumi) lõpul alanud Rodinia ülimandri lagunemine ja mandriosade teineteisest eemaldumine asendus mandrikildude taasühinemisega. Eesti ala asus tollal Baltika ürgmandri koosseisus. Ürgmandrite maakooreplokkide liitumisel tekkiva surve tulemusena hakkas kerkima Baltika ürgmandri praegune loodeserv Skandinaavia mäestiku kohal. Samal ajal moodustus nüüdse Läänemere ja Baltimaade kohal kirde-edela suunaline nõgu, milles paiknes iidse Paleobalti mere sügavaim telgosa. Ürgmandrite liitekohal moodustus Kaledoonia mäestik, mis kulges üle Briti saarte, Lääne-Skandinaavia ja Ida-Gröönimaa kuni Teravmägedeni. Kerkimise kõrval oli pidevas muutuses mereveetase. Baltika jäi kogu Siluri jooksul lõunapoolkera palavvöötmesse.
Siluri ajastu mereelustik oli esindatud peamiselt merepõhjal elavate selgrootutega. Meredes kasvas järsult korallide ja praeguseks väljasurnud kihtpoorsete käsnade ehk stromatopooride mitmekesisus ning osatähtsus riffide moodustamisel. Tekkisid esimesed tänapäevastega võrreldavad, sadade kilomeetrite pikkused vallrahud e. barjäärrifid. Okasnahksete seas saavutasid juhtpositsiooni pikavarrelised mereliiliad (krinoidid). Lülijalgsete seas vähenes pidevalt trilobiitide mitmekesisus ja esinemissagedus, kuid hakkasid levima meriskorpionid (eurüpteriidid). Nimetatud elu jälgi kivististe näol võib igaüks näha Saaremaa pankadel ja kivistel rannikualadel. Siluri ajastust on teada ka juba maismaataimede ja -loomade kivististe leide. Need lubavad oletada, et Siluri ajastu teisel poolel hakkas tekkima algeline hõre maismaataimestik, mis koosnes primitiivsete eostaimede - ürgraigaste (psilofüütide) esindajatest.
Siluri klint ja pangad
Balti klindist, mis ulatub Rootsist Ölandi saare lähistelt üle Läänemere kuni Laadoga järveni Venemaal, pisut lõuna poole jääb teine, Siluri vanusega (so. umbes 443-416 miljonit aastat) kivimitesse lõikunud Gotlandi - Lääne-Eesti klint. Siluri klint ei moodusta nii pikki ja kõrgeid astanguid kui Balti klint, ulatudes Gotlandi saare looderannikult üle Saaremaa põhjaranniku, Kesselaiu ja Muhu saare kuni Kesk-Eestis paikneva Linnamaa külani. Siluri klindi kogupikkuseks on umbes 500 kilomeetrit. Lääne-Eesti mandriosas paljandub klint katkendlike sisemaapankadena, mis moodustavad umbes 100 kilomeetri pikkuse, tavaliselt 3 kuni 7 meetri, harvem kuni 15 meetri kõrguste astangute ja paekühmude vööndi. Paremini jälgitav on Siluri klint aga Lääne-Eesti saartel, kus ta paljandub ligi 90 kilomeetri pikkusel lõigul mitmete rannaastangute ja pankadena. Kesselaiul, Muhus ja Saaremaal ulatuvad pankade kõrgused kuni paarkümne meetrini, klindiastangute pikkused kuni kahe ja poole kilomeetrini, Saaremaast lääne suunas sukeldub klint Läänemere põhja, kus see moodustab kohati kuni 100 meetri kõrguseid astanguid. Kõige kõrgem on Siluri klint aga Gotlandi ja Färö saartel, kus klindiastangu kõrgus on kohati üle 50 meetri ülalpool veepinda.
Kesselaid ja Muhumaa:
Kesse pank (Kesselaid) asub Muhu saare ja mandri vahel asuva Kesselaiu looderannas. Tema pikkus rannal on ligikaudu 600 m, kõrgus kuni 8,5 m; kihtide kallaku lasuvuse tõttu on geoloogilise läbilõike kogupaksuseks 13,5 m. Panga ülemises osas on urbne, biohermne dolokivikompleks nn. rifidolomiit ehk rahkjas paas, millel kihilisus puudub. Kesse panga ülaosa taandub kolme astanguna, neist kaks kõrgemat, 11 m ja 13 m kõrgusel merepinnast, on Litoriinamere rannaastangud. Vastav Baltimere arengustaadium oli umbes 4000-7500 aastat tagasi.
Püssina pank (Muhu saar) asub Muhumaal Lõetsa külast 1,5 km ida pool mererannas. Panga pikkus on kuni 600 m, kõrgus 5 m, geoloogilist läbilõiget 8,5 m.
Üügu ehk Anduvälja pank (Muhu saar) asub Raugi ja Nõmmküla vahel. Tema pikkus on u. 450 m ja suurim kõrgus jalamilt - 7 m. Tähelepanuväärsed on pangas leiduvad murrutuskulpad, mis moodustasid suuremaid ja väiksemaid koopaid.
Pangad Saaremaal:
Pulli ehk Oiu pank asub Taalikul, Orissaare - Leisi maanteest vähem kui 1 km kaugusel mererannas. Panga pikkus on 430 m, kõrgus - 3,5 m ja geoloogilist läbilõiget ligikaudu 5 m. Pulli panga läbilõikes on hästi jälgitavad kaardunud kihid, mille tekitasid oma raskuse tõttu poolkõvastunud settesse vajutanud biohermid. Üle biohermikehade kaarduvad kuplitaoliselt nooremad plaatjad dolokivikihid. Seega on siin olemas ka biohermide kattekihid.
Panga ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjarannikul, Panga külast loodes. Panga pikkus on u. 3 km, suurim kõrgus 21,3 m, millega ta on Lääne-Eesti saarte kõrgeim rannajärsak. Pangal on kaks astangut veepiirist kõrgemal, kusjuures kolmas, 10 - 12 m kõrgune astang, jääb vee alla.
Ninase ehk Tagaranna pank asub Ninase poolsaare põhja- ja läänerannal. Panga pikkus on umbes 1,5 km, kõrgus veidi üle 5 m, geoloogilist läbilõiget - 6 m. Huvipakkuvad on panga nurgal jälgitav tektooniline kihisuse rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid. Need alla meetrise läbimõõduga, 30 - 40 cm kõrged orgaanilised ehitised kujutavad endast varajases arengustaadiumis olevaid, nn. embrüonaalseid riffe. Peale sammalloomade on panga kivimeis rikkalikult brahhiopoodide karpe ja poolmeid ning kokkukuhjatud meriliiliate fragmente.
Abula pank asub Tagalahe idakaldal. Panga pikkus on u. 400 m, kõrgus u. 2 m, geoloogilist läbilõiget veidi üle 3 m. Kogu läbilõige on väga kivististe rikas.
Suuriku pank asub Tagamõisa poolsaarel Undva külast kirdes. Suuriku pank on Panga panga järel kõrgeim rannajärsak vaadeldavail saartel. Tema alumine 8 m koosneb Siluri kivimitest, ülemine osa aga (ca 3 m) kobedatest pinnakatte setetest. Panga pikkus on üle 500 m. Biohermide läbimõõt Suuriku pangal kõigub 1 - 10 meetrini, paksus aga 0,5 - 3 meetrini.
Undva ehk Tõrvasoo pank asub Tagamõisa poolsaare põhjatipus Undva nina kirderannal. Panga pikkus on u. 500 m, maksimaalne kõrgus 1,8 m.
Elda pank asub Atla poolsaare loodeotsas. Panga pikkus on u. 400 m, kõrgus 1,8 m.
Soeginina pank asub Atla poolsaare läänerannal, Vilsandi Rahvuspargi territooriumil. Panga pikkus on u. 500 m, maksimaalne kõrgus ja geoloogilist läbilõiget on 3,6 m. Panga jalamil on tavalisteks kivististeks väheldased stromatoliidid - peenkihilise ehitusega bakterite elutegevusel tekkinud moodustised. Kõrgemal on panga kivim kavernoosne tigude, ostrakoodide jt. organismide jäänuste väljaleostumise tõttu. Iseloomuliku, kerajatest onkoliitidest põhjustatud struktuuri pärast kutsutakse seda kivimit "sibulpaeks".
Katri pank asub Karala külast u. 4,5 km lõunas. Panga pikkus on 500 m, kõrgus 1 m.
Kaugatuma pank asub Sõrve poolsaare lääneosas Kaugatuma külast lõunapool. Tema pikkus on 125 m, astangu kogukõrgus on 2,8 m ja aluspõhjalise osa kõrgus - 2,0 m. Kivim sisaldab massiliselt meriliiliate mitmesuguses suuruses ümmargusi varrelülisid, mille tõttu teda kutsutakse sõrmuspaeks.
Ohesaare pank asub Sõrve poolsaare läänerannal, Jämaja küla lähedal. Tema pikkus on 700 m, kõrgus 3,5 m, geoloogilist läbilõiget - 4,3 m. Ohesaare paljand on väga fossiiliderikas. Siit on leitud peaaegu kõigi Baltikumi Siluri selgrootute ja ka selgroogsete esindajate skeletiosi: esikohal on brahhiopoodid, järgnevad ostrakoodid, krinoidid, karbid, sammalloomad, trilobiidid, teod, tentakuliidid, tabulaadid, nautiloidid ja rugoosid. Rohkesti on kivimis peeneid tumedaid kalade ja lõuatute soomuseid, harvem suuremaid luuplaate. Suures mitmekesisuses leidub merepõhja mudas elanud loomade elutegevuse jälgi, näit. ussikäike.
Kübassaare pank asub Kübassaare poolsaare lõunaosa idarannal. Tema pikkus on 360 m, kõrgus kuni 1,5 m, geoloogilist läbilõiget 2,7 m. Panga keskmistes kihtides võib näha Eestis ainulaadseid stromatoliite.
Anikaitse pank asub Kübassaare poolsaare põhjaosa idarannal, Kübassaare majakast 4 km kirdes. Järsaku kogukõrgus on 3,5 m, geoloogilist läbilõiget 2,3 m.
